Autoriarhiiv: Raamatupidamine.EU

Mark-to-market accounting

Mark-to-market accounting võiks jämedas tõlkes eesti keeles tähendada õiglase väärtusega  raamatupidamist. Lihtsalt öeldes on mõeldud vara vastandamist õiglase väärtusega, mis kajastaks turu hetkeolukorda ja annaks seeläbi hea ülevaate finantsinfost huvitatud osapooltele. Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhend (RTJ) 6 käsitleb seda teemat näiteks kinnisvarahindamisel. Samas kuna paljusid asju on raske hinnata ja meetodid erinevad, saab teatud piirides mängida ja asju endale soovitud suunas mõjutada. Näidates seeläbi, vastavalt soovile, kas kasumit väiksemana või suuremana. Pigem küll viimast, eriti börsil kaubeldavate ettevõtete puhul.

Kuna teatud töid ja kulutusi on võimalik kapitaliseerida, siis on ka võimalik ka hetke perioodi kulusid vähendada – küll vaid paberil. Kurioossem näide sellest vallast on vast Enron. Viimase juhid isegi õigustasid mark-to-market kasutamist tulevikuprojektide hindamisel sellega, et au ja kuulsuse peaks saama idee autor ja käimalükkaja, mitte lihtsalt operaator, kes hiljem vaid nii öelda selles projektis raha korjab. Samas on raske hinnata, et mis see õiglane väärtus on.

Suurte pankade aktsiaanalüütikud panevad tihti hinnasihtidega kõvasti mööda. Kes on laenuga kinnisvara soetanud teavad, et ka sellisel puhul kohustusliku hindamisakti taga peitub lihtne metoodika, mis ei erine suuresti kinnisvaraportaalides surfates ja erinevate pakkumiste võrdlemisest. Samas ei anna selline hindamine kuidagi ülevaadet, mis vara hind ühe või kahe aasta pärast on. Veelgi raskem on seda teha ainulaatsemate varade või projektide puhul, millede kohta puudub reaalne kaubeldav turg või võrreldavad tehingud. Paber kannatab kõike, aga kui prognoosid ei vasta tegelikusele, siis varem või hiljem kisub asi rappa.

Enroni näide toob selgelt välja, milleks on oluline enne investeerimist süveneda detailidesse, uurida millest tuleneb kasum ja mida sisaldavad varad. Kui keegi “ekspert” lubab midagi piltlikult öeldes füüsikaseaduste vastu, siis ei maksa seda uskuda olenemata viimase uhkest CV-st. Lõpetuseks väikse Enroni teemaline sketš samast vallast, mille leidsin. Kvaliteet pole kiita, aga sisu on päris humoorikas.

Riigipühad (vabad päevad) ja lühendatud tööpäevad

Lühendatud tööpäevad kipuvad pidevalt meelest minema. Toome selles postituses ülevaatlikult välja välja järgmiste aastate 2014-2017 riigipühad (vabad päevad) ja lühendatud tööpäevad.

pühadRiigipühad (vabad päevad) aastal 2014

1. jaanuar – uusaasta (kolmapäev)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (esmaspäev)
18. aprill – suur reede (reede)
20. aprill – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (neljapäev)
8. juuni – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (esmaspäev)
24. juuni – jaanipäev (teisipäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (kolmapäev)
24. detsember – jõululaupäev (kolmapäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (neljapäev)
26. detsember – teine jõulupüha (reede)

Kokku 12 päeva, millest 10 langevad nädalapäevadele.

Lühendatud tööpäevad aastal 2014 on:

23. veebruar (pühapäev)
22. juuni (pühapäev)
23. detsember (teisipäev)
31. detsember (kolmapäev)

Vastavalt Töölepingu seaduse §53 on tööpäev nendel päevadel 3 tundi lühem.

Riigipühad (vabad päevad) aastal 2015

1. jaanuar – uusaasta (neljapäev)
24. veebruaar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (teisipäev)
3. aprill – suur reede (reede)
5. aprill – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (reede)
24. mai – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (teisipäev)
24. juuni – jaanipäev (kolmapäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (neljapäev)
24. detsember – jõululaupäev (neljapäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (reede)
26. detsember – teine jõulupüha (laupäev)

Kokku 12 päeva, millest 9 langevad nädalapäevadele.

Lühendatud tööpäevad aastal 2015 on:

23. veebruar (esmaspäev)
22. juuni (esmaspäev)
23. detsember (kolmapäev)
31. detsember (neljapäev)

Vastavalt Töölepingu seaduse §53 on tööpäev nendel päevadel 3 tundi lühem.

Riigipühad (vabad päevad) aastal 2016

1. jaanuar – uusaasta (reede)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (kolmapäev)
25. märts – suur reede (reede)
27. märts – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (pühapäev)
15. mai – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (neljapäev)
24. juuni – jaanipäev (reede)
20. august – taasiseseisvumispäev (laupäev)
24. detsember – jõululaupäev (laupäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (pühapäev)
26. detsember – teine jõulupüha (esmaspäev)

Kokku 12 päeva, millest 6 langevad nädalapäevadele.

Lühendatud tööpäevad aastal 2016 on:

23. veebruar (teisipäev)
22. juuni (kolmapäev)
23. detsember (reede)
31. detsember (laupäev)

Vastavalt Töölepingu seaduse §53 on tööpäev nendel päevadel 3 tundi lühem.

Riigipühad (vabad päevad) aastal 2017

1. jaanuar – uusaasta (pühapäev)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (reede)
14. aprill – suur reede (reede)
16. aprill – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (esmaspäev)
4. juuni – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (reede)
24. juuni – jaanipäev (laupäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (pühapäev)
24. detsember – jõululaupäev (pühapäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (esmaspäev)
26. detsember – teine jõulupüha (teisipäev)

Kokku 12 päeva, millest 6 langevad nädalapäevadele.

Lühendatud tööpäevad aastal 2017 on:

23. veebruar (neljapäev)
22. juuni (neljapäev)
23. detsember (laupäev)
31. detsember (pühapäev)

Vastavalt Töölepingu seaduse §53 on tööpäev nendel päevadel 3 tundi lühem.

Kui tööiseloomu või muul põhjusel tuleb tööd teha riigipühal, siis seadusega on paika pandud, et tööandja peab selle tööaja hüvitama kas kahkordse palgaga või täiendava vaba päevaga. Tuleneb Töölepingu seaduse §45-st:

§ 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine

(1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

(2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.

(3) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.