Riigipühad (vabad päevad) ja lühendatud tööpäevad 2019-2020

Lühendatud tööpäevad kipuvad pidevalt meelest minema. Toome selles postituses ülevaatlikult välja välja järgmiste aastate 2019-2020 riigipühad (vabad päevad) ja lühendatud tööpäevad.

pühadRiigipühad (vabad päevad) aastal 2019

1. jaanuar – uusaasta (teisipäev)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (pühapäev)
19. aprill – suur reede (reede)
21. aprill – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (kolmapäev)
9. juuni – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (pühapäev)
24. juuni – jaanipäev (esmaspäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (teisipäev)
24. detsember – jõululaupäev (teisipäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (kolmapäev)
26. detsember – teine jõulupüha (neljapäev)

Kokku 12 päeva, millest 8 langevad nädalapäevadele.

Lühendatud tööpäevad aastal 2019 on:

23. veebruar (laupäev)
22. juuni (laupäev)
23. detsember (esmaspäev)
31. detsember (teisipäev)

Vastavalt Töölepingu seaduse §53 on tööpäev nendel päevadel 3 tundi lühem.

Riigipühad (vabad päevad) aastal 2020

1. jaanuar – uusaasta (kolmapäev)
24. veebruaar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (esmaspäev)
10. aprill – suur reede (reede)
12. aprill – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (reede)
31. mai – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (teisipäev)
24. juuni – jaanipäev (kolmapäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (neljapäev)
24. detsember – jõululaupäev (neljapäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (reede)
26. detsember – teine jõulupüha (laupäev)

Kokku 12 päeva, millest 9 langevad nädalapäevadele.

Lühendatud tööpäevad aastal 2020 on:

23. veebruar (pühapäev)
22. juuni (esmaspäev)
23. detsember (kolmapäev)
31. detsember (neljapäev)

Vastavalt Töölepingu seaduse §53 on tööpäev nendel päevadel 3 tundi lühem.

Kui tööiseloomu või muul põhjusel tuleb tööd teha riigipühal, siis seadusega on paika pandud, et tööandja peab selle tööaja hüvitama kas kahkordse palgaga või täiendava vaba päevaga. Tuleneb Töölepingu seaduse §45-st:

§ 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine

(1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

(2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.

(3) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

Mark-to-market accounting

Mark-to-market accounting võiks jämedas tõlkes eesti keeles tähendada õiglase väärtusega  raamatupidamist. Lihtsalt öeldes on mõeldud vara vastandamist õiglase väärtusega, mis kajastaks turu hetkeolukorda ja annaks seeläbi hea ülevaate finantsinfost huvitatud osapooltele. Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhend (RTJ) 6 käsitleb seda teemat näiteks kinnisvarahindamisel. Samas kuna paljusid asju on raske hinnata ja meetodid erinevad, saab teatud piirides mängida ja asju endale soovitud suunas mõjutada. Näidates seeläbi, vastavalt soovile, kas kasumit väiksemana või suuremana. Pigem küll viimast, eriti börsil kaubeldavate ettevõtete puhul.

Kuna teatud töid ja kulutusi on võimalik kapitaliseerida, siis on ka võimalik ka hetke perioodi kulusid vähendada – küll vaid paberil. Kurioossem näide sellest vallast on vast Enron. Viimase juhid isegi õigustasid mark-to-market kasutamist tulevikuprojektide hindamisel sellega, et au ja kuulsuse peaks saama idee autor ja käimalükkaja, mitte lihtsalt operaator, kes hiljem vaid nii öelda selles projektis raha korjab. Samas on raske hinnata, et mis see õiglane väärtus on.

Suurte pankade aktsiaanalüütikud panevad tihti hinnasihtidega kõvasti mööda. Kes on laenuga kinnisvara soetanud teavad, et ka sellisel puhul kohustusliku hindamisakti taga peitub lihtne metoodika, mis ei erine suuresti kinnisvaraportaalides surfates ja erinevate pakkumiste võrdlemisest. Samas ei anna selline hindamine kuidagi ülevaadet, mis vara hind ühe või kahe aasta pärast on. Veelgi raskem on seda teha ainulaatsemate varade või projektide puhul, millede kohta puudub reaalne kaubeldav turg või võrreldavad tehingud. Paber kannatab kõike, aga kui prognoosid ei vasta tegelikusele, siis varem või hiljem kisub asi rappa.

Enroni näide toob selgelt välja, milleks on oluline enne investeerimist süveneda detailidesse, uurida millest tuleneb kasum ja mida sisaldavad varad. Kui keegi “ekspert” lubab midagi piltlikult öeldes füüsikaseaduste vastu, siis ei maksa seda uskuda olenemata viimase uhkest CV-st. Lõpetuseks väikse Enroni teemaline sketš samast vallast, mille leidsin. Kvaliteet pole kiita, aga sisu on päris humoorikas.

Riigipühad (vabad päevad) ja lühendatud tööpäevad

Lühendatud tööpäevad kipuvad pidevalt meelest minema. Toome selles postituses ülevaatlikult välja välja järgmiste aastate 2014-2017 riigipühad (vabad päevad) ja lühendatud tööpäevad.

pühadRiigipühad (vabad päevad) aastal 2014

1. jaanuar – uusaasta (kolmapäev)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (esmaspäev)
18. aprill – suur reede (reede)
20. aprill – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (neljapäev)
8. juuni – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (esmaspäev)
24. juuni – jaanipäev (teisipäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (kolmapäev)
24. detsember – jõululaupäev (kolmapäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (neljapäev)
26. detsember – teine jõulupüha (reede)

Kokku 12 päeva, millest 10 langevad nädalapäevadele.

Lühendatud tööpäevad aastal 2014 on:

23. veebruar (pühapäev)
22. juuni (pühapäev)
23. detsember (teisipäev)
31. detsember (kolmapäev)

Vastavalt Töölepingu seaduse §53 on tööpäev nendel päevadel 3 tundi lühem.

Riigipühad (vabad päevad) aastal 2015

1. jaanuar – uusaasta (neljapäev)
24. veebruaar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (teisipäev)
3. aprill – suur reede (reede)
5. aprill – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (reede)
24. mai – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (teisipäev)
24. juuni – jaanipäev (kolmapäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (neljapäev)
24. detsember – jõululaupäev (neljapäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (reede)
26. detsember – teine jõulupüha (laupäev)

Kokku 12 päeva, millest 9 langevad nädalapäevadele.

Lühendatud tööpäevad aastal 2015 on:

23. veebruar (esmaspäev)
22. juuni (esmaspäev)
23. detsember (kolmapäev)
31. detsember (neljapäev)

Vastavalt Töölepingu seaduse §53 on tööpäev nendel päevadel 3 tundi lühem.

Riigipühad (vabad päevad) aastal 2016

1. jaanuar – uusaasta (reede)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (kolmapäev)
25. märts – suur reede (reede)
27. märts – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (pühapäev)
15. mai – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (neljapäev)
24. juuni – jaanipäev (reede)
20. august – taasiseseisvumispäev (laupäev)
24. detsember – jõululaupäev (laupäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (pühapäev)
26. detsember – teine jõulupüha (esmaspäev)

Kokku 12 päeva, millest 6 langevad nädalapäevadele.

Lühendatud tööpäevad aastal 2016 on:

23. veebruar (teisipäev)
22. juuni (kolmapäev)
23. detsember (reede)
31. detsember (laupäev)

Vastavalt Töölepingu seaduse §53 on tööpäev nendel päevadel 3 tundi lühem.

Riigipühad (vabad päevad) aastal 2017

1. jaanuar – uusaasta (pühapäev)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (reede)
14. aprill – suur reede (reede)
16. aprill – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (esmaspäev)
4. juuni – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (reede)
24. juuni – jaanipäev (laupäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (pühapäev)
24. detsember – jõululaupäev (pühapäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (esmaspäev)
26. detsember – teine jõulupüha (teisipäev)

Kokku 12 päeva, millest 6 langevad nädalapäevadele.

Lühendatud tööpäevad aastal 2017 on:

23. veebruar (neljapäev)
22. juuni (neljapäev)
23. detsember (laupäev)
31. detsember (pühapäev)

Vastavalt Töölepingu seaduse §53 on tööpäev nendel päevadel 3 tundi lühem.

Kui tööiseloomu või muul põhjusel tuleb tööd teha riigipühal, siis seadusega on paika pandud, et tööandja peab selle tööaja hüvitama kas kahkordse palgaga või täiendava vaba päevaga. Tuleneb Töölepingu seaduse §45-st:

§ 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine

(1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

(2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.

(3) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimimine

Eesti on sõlmininud mitmete riikidega topeltmaksustamise vältimise lepinguid. Nimekirja riikidest, jõustumise kuupäeva ja viidetega Riigiteataja lehele, leiate EMTA kodulehelt.

Lepingu tekstide ülesehitus on sisuliselt kõikidel sarnane. Umbes 30 artiklit, mis kirjeldavad erinevat päritolu tulu- ja kapitalimaksu maksustamise põhimõtteid. Samas sisus võib leida palju väikseid erinevusi, mis  annavad võimalusi ettevõtetel maksude vältimiseks.

Tegelikult on säärased lepingud ja riikide erinev maksusüsteem põhilisi põhjuseid, miks osad riigid on hulga edukamad ettevõtete pea- või regionaalkontorite endale meelitamises. Näiteks teatud riigid on seisnud selle eest, et kaubamärgi kasutamise eest saadud tasu teises riigis ei maksustata ja ise seab selleks suhteliselt väiksed maksumäärad.

Osadel juhtudel on isegi ettevõtte juhtidel ja omanikel võimalik erinevaid maksusüsteeme ära kasutades täielikult kapitali kasvu maksustamist vältida. Et mitte maksta rohkem kui nõutud, on vajalik kaasata inimesi, kes tunnevad seadusi ja on võimelised odavamail viisil luua struktuuri, mis suudaks seaduse kuulekalt tekkinud tulu võimalikult väikese maksumääraga reinvesteerida või omanikel dividentidena väja maksta.

Juhul kui on rohkem küsimusi antud teema kohta, siis võtke meiega julgesti ühendust.

Raamatupidamine

Raamatupidamiskohustlased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nad peavad lähtuma Raamatupidamise seadusest. Ettevõtetel on võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea raamatupidamistavaga, mida kirjeldatakse Raamatupidamise Toimkonna juhendites (RTJ). Raamatupidamise korraldamise eest ettevõttes vastutab seaduse ees ettevõtte juht.

Raamatupidamist peetakse Eestis üldjuhul tekkepõhiselt. Tekkepõhine raamatupidamine on majandustehingute kajastamine vastavalt tehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhist raamatupidamist on lubatud pidada füüsilisest isikust ettevõtjatel. Kassapõhine raamatupidamine on majandustehingute kajastamine vastavalt tehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.

Raamatupidamise korralduse valikul on kriteeriumiteks ettevõtte suurus, tegevusala iseloomust tulenev raamatupidamise maht ja eripära ning juhatuse ja omanike nõudmised aruandlusele. Raamatupidamise korraldamiseks on kolm võimalust: ettevõtte juht teostab ise raamatupidamise, palkab raamatupidaja või ostab raamatupidamisteenuse sisse mõnelt raamatupidamisettevõttelt.

Raamatupidamise korraldamine kätkeb lisaks teostaja valikule ka otsustamist, milline arvestussüsteem on ettevõttele parim. Arvestussüsteem hõlmab nii aruandluse väljatöötamist, sisekorraeeskirjade koostamist kui ka parima tehnilise lahenduse (sh raamatupidamisprogrammi) valikut. Põhinõudeks on aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Vastuvõtukulude maksustamine

TuMS § 49 alusel vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär on 32 eurot kalendrikuus ja lisaks 2% ulatuses samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (palgafondist). Samuti ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

Üldine rusikareegel on, et oma töötajad ja juhtimis- või kontrollorgani liikmed ei ole külalised ega äripartnerid ning nende toitlustamise, kultuurilise teenindamise jne kulud on erisoodustus. Samas on isegi Maksuamet hakkanud oma juhendites tunnistama, et kui töötajad täidavad vastuvõtul tööüleasndeid, ei pea alati kõiki kulusid erisoodustusena maksustama.

Oluline on lähtuda, et kellele üritus on suunatud. Kui see on suunatud äripartneritele ja töötajad võtavad sealt osa vaid oma  tööülesannetest tulenevalt, siis võib ürituse kogu kulu kanda vastuvõtukuluks. Samas äripartneritele korraldatud ühist teatrikülastust ei saa pidada samaväärseks. Teatrietenduse ajal ei ole töötajatel võimalik tööülesandeid täita ja seepärast loetakse teatrietendusele tasuta sissepääs erisoodustuseks.

Erisoodustusega maksutamise korras tuleb lisaks tulumaksule maksta sotsiaalmaksu ja  samuti ei tohi käibemaksukohustuslane nendelt kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kui on sellised kulud plaanis, siis tasuks enne täpsemalt järgi uurida  ja  raamatupidajaga nõu pidada, et mitte liiast makse maksta. Et kõik seaduslik oleks ja Maksuametiga mitte mõtetult tülli minna, oleks hea kui raamatupidaja kõikide sääraste tehingute puhul kirjeldab – mida tehti ja miks antud väljaminekut maksustatakse TuMS § 49 alusel vastuvõtukuluna.

Esinduskulud ehk vastuvõtukulud

Üldiselt mõeldakse esinduskulude all tulumaksuseaduse (TuMS) § 49 reguleeritud vastuvõtukulusid.

Vastuvõtukuludeks loetakse väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega. Külaliseks antud sätte kohaselt saavad olla isikud, kelle vastuvõtmine on seotud ettevõtlusega, kuid külalisel ei ole lepingulisi suhteid ettevõtjaga. Äripartneriteks võivad olla näiteks tellijad ja hankijad.

Töötajad ja juhtimis- või kontrollorgani liikmed ei ole külalised ega äripartnerid ning nende toitlustamise, kultuurilise teenindamise jne kulud on erisoodustus.

TuMS § 49 alusel vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär on 32 eurot kalendrikuus ning lisaks 2% ulatuses samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (palgafond).

Väljamakse peab olema ettevõtlusega seotud ning dokumentaalselt tõendatud, vastasel juhul puudub alus maksusoodustuse rakendamiseks ning väljamakse maksustatakse täies ulatuses kas TuMS § 51 lg 2 p 3 või 4 alusel.