Rubriigiarhiiv: Raamatupidamine

Raamatupidamine

Raamatupidamiskohustlased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nad peavad lähtuma Raamatupidamise seadusest. Ettevõtetel on võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea raamatupidamistavaga, mida kirjeldatakse Raamatupidamise Toimkonna juhendites (RTJ). Raamatupidamise korraldamise eest ettevõttes vastutab seaduse ees ettevõtte juht.

Raamatupidamist peetakse Eestis üldjuhul tekkepõhiselt. Tekkepõhine raamatupidamine on majandustehingute kajastamine vastavalt tehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhist raamatupidamist on lubatud pidada füüsilisest isikust ettevõtjatel. Kassapõhine raamatupidamine on majandustehingute kajastamine vastavalt tehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.

Raamatupidamise korralduse valikul on kriteeriumiteks ettevõtte suurus, tegevusala iseloomust tulenev raamatupidamise maht ja eripära ning juhatuse ja omanike nõudmised aruandlusele. Raamatupidamise korraldamiseks on kolm võimalust: ettevõtte juht teostab ise raamatupidamise, palkab raamatupidaja või ostab raamatupidamisteenuse sisse mõnelt raamatupidamisettevõttelt.

Raamatupidamise korraldamine kätkeb lisaks teostaja valikule ka otsustamist, milline arvestussüsteem on ettevõttele parim. Arvestussüsteem hõlmab nii aruandluse väljatöötamist, sisekorraeeskirjade koostamist kui ka parima tehnilise lahenduse (sh raamatupidamisprogrammi) valikut. Põhinõudeks on aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Vastuvõtukulude maksustamine

TuMS § 49 alusel vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär on 32 eurot kalendrikuus ja lisaks 2% ulatuses samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (palgafondist). Samuti ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

Üldine rusikareegel on, et oma töötajad ja juhtimis- või kontrollorgani liikmed ei ole külalised ega äripartnerid ning nende toitlustamise, kultuurilise teenindamise jne kulud on erisoodustus. Samas on isegi Maksuamet hakkanud oma juhendites tunnistama, et kui töötajad täidavad vastuvõtul tööüleasndeid, ei pea alati kõiki kulusid erisoodustusena maksustama.

Oluline on lähtuda, et kellele üritus on suunatud. Kui see on suunatud äripartneritele ja töötajad võtavad sealt osa vaid oma  tööülesannetest tulenevalt, siis võib ürituse kogu kulu kanda vastuvõtukuluks. Samas äripartneritele korraldatud ühist teatrikülastust ei saa pidada samaväärseks. Teatrietenduse ajal ei ole töötajatel võimalik tööülesandeid täita ja seepärast loetakse teatrietendusele tasuta sissepääs erisoodustuseks.

Erisoodustusega maksutamise korras tuleb lisaks tulumaksule maksta sotsiaalmaksu ja  samuti ei tohi käibemaksukohustuslane nendelt kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kui on sellised kulud plaanis, siis tasuks enne täpsemalt järgi uurida  ja  raamatupidajaga nõu pidada, et mitte liiast makse maksta. Et kõik seaduslik oleks ja Maksuametiga mitte mõtetult tülli minna, oleks hea kui raamatupidaja kõikide sääraste tehingute puhul kirjeldab – mida tehti ja miks antud väljaminekut maksustatakse TuMS § 49 alusel vastuvõtukuluna.

Esinduskulud ehk vastuvõtukulud

Üldiselt mõeldakse esinduskulude all tulumaksuseaduse (TuMS) § 49 reguleeritud vastuvõtukulusid.

Vastuvõtukuludeks loetakse väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega. Külaliseks antud sätte kohaselt saavad olla isikud, kelle vastuvõtmine on seotud ettevõtlusega, kuid külalisel ei ole lepingulisi suhteid ettevõtjaga. Äripartneriteks võivad olla näiteks tellijad ja hankijad.

Töötajad ja juhtimis- või kontrollorgani liikmed ei ole külalised ega äripartnerid ning nende toitlustamise, kultuurilise teenindamise jne kulud on erisoodustus.

TuMS § 49 alusel vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär on 32 eurot kalendrikuus ning lisaks 2% ulatuses samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (palgafond).

Väljamakse peab olema ettevõtlusega seotud ning dokumentaalselt tõendatud, vastasel juhul puudub alus maksusoodustuse rakendamiseks ning väljamakse maksustatakse täies ulatuses kas TuMS § 51 lg 2 p 3 või 4 alusel.